http://www.parnupostimees.ee/2761586/lapsi-roomustavad-laevad-ja-nukumajad
Lapsi rõõmustavad laevad ja
nukumajad
Rein Jürimäe on ehitanud
sadamatäie laevu, mis kunagi merel ei seila, ja külatäie maju, mida tänavatel
ei näe. See-eest teevad majad ja laevad suurt rõõmu väikestele meremeestele
ning nukuperedele.
Esimese nukumaja tegi Jürimäe
kuusteist aastat tagasi oma kahele pojale, toona oli üks neist kahe- ja teine
nelja-aastane. Poisid mängisid rõõmuga, isal aga hakkas peas idanema mõte, et
poegadel võiks üks vahva piraadilaevgi olla. Nuputas terve aasta, milline laev
välja võiks näha, ja nikerdas pool aastat, et ideed ellu viia.
Lõpuks sai valmis uhke mängulaev,
mida poest ei leia: pea meetripikkusel purjekal on kõik detailid nagu päris
laeval: mastid ja redelid, liikuv rooliratas ja tüür, avatav trümmiluuk,
purjed, mida saab heisata, ja peenikesed laevaköied, mis seotud just nii nagu
päris laeval. Aluse üks külg on avatud, et nukud-madrused saaksid vabalt laeva
sisemuses askeldada.
Nüüdseks on Jürimäe pojad suureks
kasvanud ja nende mängumaja kingitud Tartu mänguasjamuuseumile. Laeva ja isa
tehtud uue mängumajaga mängib nüüd pere viieaastane pesamuna,
purjekate-majadega kümned teised lapsed.
Laevastik kasvab
16 aasta jooksul on Jürimäe
teinud 20 mängulaeva ja niisama palju nukumaju, aidanud sisustada mängutubasid
ja valmistanud oma tööandja AS Eesti Posti mängutoa sisustuse. Ehitatud on nii
sõprade ja tuttavate lastele kui kõigile, kes on tema juurde oma sooviga
jõudnud.
Pärnu meistrimehe tööde vastu
tundis huvi Tartu mänguasjamuuseum ja tellis 2007. ja 2012. aastal Jürimäelt
kaks suurt mängulaeva.
Paar nädalat tagasi said Jürimäel
valmis laev-lugemispesa ja kaks mesitarukujulist vitriinkappi Pärnu
keskraamatukogu lasteosakonda. Suurim mängulaev, millega on ühendatud liumägi,
seisab sadamas ühes Tallinna mängutoas, natuke väiksem seilab Tallinnas laste
mängutoa pallimeres.
Peale majade ja laevade on
Jürimäe valmistanud mängukärusid ja nukumööblit. Tütar saab suvel sõpradega
õues lustida mängumajakeses. Mõni aasta tagasi meisterdas pereisa lastele
riidest ja tugipulkadest indiaani vigvami.
Kui pere tutvusringkonnas sündis
mingi aja jooksul palju lapsi, said peaaegu kõik mudilased teise eluaasta
sünnipäevakingiks Jürimäe tehtud mängukäru.
Jürimäe ise peab puutööd üheks
eneseväljendamise võimaluseks ja mõnusaks nokitsemiseks, mis pakub kontoris
istumist nõudvale palgatööle vaheldust.
“Teen neid asju projektipõhiselt:
et iga lahendus on unikaalne, on see alati väljakutse, nagu näiteks
raamatukogusse tellitud laev ja mesilastarud. Antakse idee, pakun lahenduse,
teen valmis ja nii järgmise põneva ideeni,” kirjeldas meister. Ta ei soovi
laevu ja maju massiliselt toota. “Ma ei reklaami ennast, paljud tuttavadki ei
tea, et mul selline hobi on. Tavaliselt jõutakse minuni juba tehtud tööde
kaudu.”
Kord telliti Jürimäelt jõuludeks
korraga kolm maja ja kolm laeva. Pärast seda sai tal päris tükiks ajaks
meisterdamise isu otsa.
Nikerdada on mõnus
Jürimäe nimetab end käsitöös
iseõppijaks. Tema vanaema oli õmbleja ja õmblemine ei valmistanud Jürimäele
juba poisieast peale raskusi: ühe oma esimese meisterdusena mäletab ta
lapsepõlves poroloonist siilile selga õmmeldud riideid ja aksessuaare,
mootorratast, langevarju jne.
Jürimäe leiab, et puutööd tehes
ta areneb ja õpib iga tööga midagi uut. Keerulisemate asjade puhul tuleb valmis
teha väikesed mudelid, et tehniliselt asi läbi mõelda ja arvutada
materjalikulu. Näiteks Tartu mänguasjamuuseumile ehitatud laeva puhul tegi ta enne
valmis 30 sentimeetrit pika detailse mudeli.
Väga olulised on ka nuku ja maja
või laeva omavahelised proportsioonid. Nukk peab majas või laevas olema nagu
päris inimene, sest siis on mugav ja hea mängida.
Kõige huvitavam on Jürimäe jaoks
tehnilisi lahendusi välja mõelda. Nii nuputas ta tükk aega esimese ja seni
kõige keerulisema laeva rooliratta kallal, mis pani tööle ülekandemehhanismi ja
keeras laeva tüüri.
Põnevust pakub detailide kallal
nikerdamine, näiteks kulus mitu pakki Hiina söögipulki laevaredelite ja
mastikorvi ehitamisele.
Seevastu mänguasjamuuseumi
tellitud laev tuli ehitada maksimaalselt tugev ja minimaalselt liikuvate
osadega, sest tuhanded mängijad ei jäta oma kohale midagi, mida annab küljest
sikutada.
Kõik majad ja laevad on tehtud
naturaalsest puidust ja on tellijaid, kes ei soovi valmis tööle üldse mingit
viimistlust.
“Puit on hinnatud,” leiab
Jürimäe. “Plastist asju saab poest osta, aga selliseid puust laevu pole ma
müügil näinud. Väikseid laevamudeleid nikerdatakse küll ise, aga ma ei tea
kedagi, kes nii suuri mängulaevu teeks.”
Laevameistril on olnud võimalus
jälgida, kuidas poisid ja tüdrukud nn soopõhisteks mänguasjadeks peetud
leludega mängivad. Kas poisse köidavad rohkem laevad ja tüdrukuid kodumängud
nukumajas?
“Seda küll ei saa öelda. Nii
laevad kui majad pakuvad poistele ja tüdrukutele võrdselt huvi,” tõdes Jürimäe.
“Laev on ehk tänuväärsem mänguruum kui maja, sest laeval on rohkem võimalusi:
rooliratas, purjed, redelid, lastiruum. Majas saab mängida põhiliselt seda, et
nukk läheb sööma, magama või toast välja, annab veel mööblit ümber paigutada.”
Poisidki askeldavad majas või
laevas hea meelega väikeste nukkudega ja tüdrukud löövad kaasa
piraadiseiklustes. Tõsi, poiste mängudes madistavad nukud pigem sõjameestena,
tüdrukud toovad mängu printsessid.
