Lapsi rõõmustavad laevad ja nukumajad

http://www.parnupostimees.ee/2761586/lapsi-roomustavad-laevad-ja-nukumajad

Lapsi rõõmustavad laevad ja nukumajad

Rein Jürimäe on ehitanud sadamatäie laevu, mis kunagi merel ei seila, ja külatäie maju, mida tänavatel ei näe. See-eest teevad majad ja laevad suurt rõõmu väikestele meremeestele ning nukuperedele.

Esimese nukumaja tegi Jürimäe kuusteist aastat tagasi oma kahele pojale, toona oli üks neist kahe- ja teine nelja-aastane. Poisid mängisid rõõmuga, isal aga hakkas peas idanema mõte, et poegadel võiks üks vahva piraadilaevgi olla. Nuputas terve aasta, milline laev välja võiks näha, ja nikerdas pool aastat, et ideed ellu viia.

Lõpuks sai valmis uhke mängulaev, mida poest ei leia: pea meetripikkusel purjekal on kõik detailid nagu päris laeval: mastid ja redelid, liikuv rooliratas ja tüür, avatav trümmiluuk, purjed, mida saab heisata, ja peenikesed laevaköied, mis seotud just nii nagu päris laeval. Aluse üks külg on avatud, et nukud-madrused saaksid vabalt laeva sisemuses askeldada.

Nüüdseks on Jürimäe pojad suureks kasvanud ja nende mängumaja kingitud Tartu mänguasjamuuseumile. Laeva ja isa tehtud uue mängumajaga mängib nüüd pere viieaastane pesamuna, purjekate-majadega kümned teised lapsed.

Laevastik kasvab

16 aasta jooksul on Jürimäe teinud 20 mängulaeva ja niisama palju nukumaju, aidanud sisustada mängutubasid ja valmistanud oma tööandja AS Eesti Posti mängutoa sisustuse. Ehitatud on nii sõprade ja tuttavate lastele kui kõigile, kes on tema juurde oma sooviga jõudnud.

Pärnu meistrimehe tööde vastu tundis huvi Tartu mänguasjamuuseum ja tellis 2007. ja 2012. aastal Jürimäelt kaks suurt mängulaeva.

Paar nädalat tagasi said Jürimäel valmis laev-lugemispesa ja kaks mesitarukujulist vitriinkappi Pärnu keskraamatukogu lasteosakonda. Suurim mängulaev, millega on ühendatud liumägi, seisab sadamas ühes Tallinna mängutoas, natuke väiksem seilab Tallinnas laste mängutoa pallimeres.

Peale majade ja laevade on Jürimäe valmistanud mängukärusid ja nukumööblit. Tütar saab suvel sõpradega õues lustida mängumajakeses. Mõni aasta tagasi meisterdas pereisa lastele riidest ja tugipulkadest indiaani vigvami.

Kui pere tutvusringkonnas sündis mingi aja jooksul palju lapsi, said peaaegu kõik mudilased teise eluaasta sünnipäevakingiks Jürimäe tehtud mängukäru.

Jürimäe ise peab puutööd üheks eneseväljendamise võimaluseks ja mõnusaks nokitsemiseks, mis pakub kontoris istumist nõudvale palgatööle vaheldust.

“Teen neid asju projektipõhiselt: et iga lahendus on unikaalne, on see alati väljakutse, nagu näiteks raamatukogusse tellitud laev ja mesilastarud. Antakse idee, pakun lahenduse, teen valmis ja nii järgmise põneva ideeni,” kirjeldas meister. Ta ei soovi laevu ja maju massiliselt toota. “Ma ei reklaami ennast, paljud tuttavadki ei tea, et mul selline hobi on. Tavaliselt jõutakse minuni juba tehtud tööde kaudu.”

Kord telliti Jürimäelt jõuludeks korraga kolm maja ja kolm laeva. Pärast seda sai tal päris tükiks ajaks meisterdamise isu otsa.

Nikerdada on mõnus

Jürimäe nimetab end käsitöös iseõppijaks. Tema vanaema oli õmbleja ja õmblemine ei valmistanud Jürimäele juba poisieast peale raskusi: ühe oma esimese meisterdusena mäletab ta lapsepõlves poroloonist siilile selga õmmeldud riideid ja aksessuaare, mootorratast, langevarju jne.

Jürimäe leiab, et puutööd tehes ta areneb ja õpib iga tööga midagi uut. Keerulisemate asjade puhul tuleb valmis teha väikesed mudelid, et tehniliselt asi läbi mõelda ja arvutada materjalikulu. Näiteks Tartu mänguasjamuuseumile ehitatud laeva puhul tegi ta enne valmis 30 sentimeetrit pika detailse mudeli.

Väga olulised on ka nuku ja maja või laeva omavahelised proportsioonid. Nukk peab majas või laevas olema nagu päris inimene, sest siis on mugav ja hea mängida.

Kõige huvitavam on Jürimäe jaoks tehnilisi lahendusi välja mõelda. Nii nuputas ta tükk aega esimese ja seni kõige keerulisema laeva rooliratta kallal, mis pani tööle ülekandemehhanismi ja keeras laeva tüüri.

Põnevust pakub detailide kallal nikerdamine, näiteks kulus mitu pakki Hiina söögipulki laevaredelite ja mastikorvi ehitamisele.

Seevastu mänguasjamuuseumi tellitud laev tuli ehitada maksimaalselt tugev ja minimaalselt liikuvate osadega, sest tuhanded mängijad ei jäta oma kohale midagi, mida annab küljest sikutada.

Kõik majad ja laevad on tehtud naturaalsest puidust ja on tellijaid, kes ei soovi valmis tööle üldse mingit viimistlust.

“Puit on hinnatud,” leiab Jürimäe. “Plastist asju saab poest osta, aga selliseid puust laevu pole ma müügil näinud. Väikseid laevamudeleid nikerdatakse küll ise, aga ma ei tea kedagi, kes nii suuri mängulaevu teeks.”

Laevameistril on olnud võimalus jälgida, kuidas poisid ja tüdrukud nn soopõhisteks mänguasjadeks peetud leludega mängivad. Kas poisse köidavad rohkem laevad ja tüdrukuid kodumängud nukumajas?

“Seda küll ei saa öelda. Nii laevad kui majad pakuvad poistele ja tüdrukutele võrdselt huvi,” tõdes Jürimäe. “Laev on ehk tänuväärsem mänguruum kui maja, sest laeval on rohkem võimalusi: rooliratas, purjed, redelid, lastiruum. Majas saab mängida põhiliselt seda, et nukk läheb sööma, magama või toast välja, annab veel mööblit ümber paigutada.”

Poisidki askeldavad majas või laevas hea meelega väikeste nukkudega ja tüdrukud löövad kaasa piraadiseiklustes. Tõsi, poiste mängudes madistavad nukud pigem sõjameestena, tüdrukud toovad mängu printsessid.